|
Pöördu arsti poole, et kindlaks teha, kas on tegemist astmaga.
Proovi järgmisi eeterlikke õlisid:
Diffuseeri õhku, hinga õlisid peopesalt või määri paar tilka rinnale, talla alla või võta seespidiselt kapsliga paar korda päevas.
|
Astma sümptomid võivad olla:
http://www.astma.ee/diagnoosimine |
Raamatust „Hakka oma haigust armastama“Valeri Sinelnikov: Astma
Tavaliselt astmaatikud ei nuta mitte kunagi. Niisugused inimesed hoiavad oma pisaraid tagasi. Astma on allasurutud nuuksumine ja sageli on selle allikaks mingisugune lapseea konflikt, mis on seotud emaga. Näiteks lapse soov tunnistada emale üles mingisugune ulakus.
Ma olen märganud, et astmaatikud on inimesed, kes sõltuvad väga tugevasti oma emast...
Astma on katse väljendada seda, mida ühelgi muul moel väljendada ei suudeta. Te surute endas alla kindlaid tundeid, teil ei ole emotsionaalset enesekontrolli.
Ta ei suuda ise hingata, tal on vaja mingisugust kõrvalist abi. Ta on veendunud, et tal ei ole õigust hingata (järelikult ka elada) iseseisvalt. Ta sõltub tugevasti välistest teguritest (lapsepõlves on see tugev sõltuvus vanematest, sagedamini emast). Niisugused inimesed ei suuda hingata iseenese heaks ja ei suuda elu nautida.
Laste astma tähendab nende hirmu elu ees. See on tugev alateadlik hirm, soovimatus olla siin ja praegu. Niisugustel lastel on reeglina väga arenenud südametunnistus, nad võtavad igasuguse süü alati enese peale.
On tähele pandud, et astmaatikute olukord paraneb mägedes või mere ääres. Mägedes tunnevad nad end kõrgemal olevatena, mere ääres aga puhtamatena.
Raamatust „Millest haigused räägivad“ Kurt Tepperwein: Astma
Sõna "astma" tähendab kreeka keeles kitsarinnalisust. Selle haiguse puhul ahenevad bronhid ja alveoolid ning silelihase krambid võivad põhjustada hingamisteede põletikulist ärritust, turset ja rögaeritust.
Ravi võib sümptomeid leevendada. See toimub tänu bronhide krampe leevendavatele ravimitele, kuid vaatamata tõhususele ravivad need ikka ja alati vaid sümptomeid, mitte põhjust.
Astmahoost saab eluohtlik lämbumishoog, kusjuures pärsitud on kõige tähtsam - väljahingamine.
Astma on kontaktide tõrjumine. Esimese hingetõmbega astume selle maailmaga kontakti ja viimase hingetõmbega lahkume elust. Elu on pidev andmine ja võtmine. Me elame duaalsuses: sissehingamine - väljahingamine, uinumine - ärkamine, elamine - suremine. Ühega käib kaasas teine. Eluga käib kaasas surm, kuid surmaga omakorda jälle uus elu.
Astmaatik surub seksuaalsuse ülespoole, teadvusse, kuid jääb seejuures poolele teele, rinda, pidama. Ta tahab armastust, kuid ei suuda seda anda.
Probleemid õhu saamisega on alati seotud mõtlemisega, raskustundega peas, kaasinimeste hindamisega.
Ta tunneb end hästi ja terveneb mägedes, kõrgemal „olemise madalusest". Samuti teeb talle head mineraaliderikas mereõhk.
Astmat võib nimetada ka sisemiseks lööbeks. Kui ekseemi alla suruda, siis teiseneb see sageli allergiliseks astmaks. Astmaravi toob omakorda peagi kaasa ekseemi, sest nahk ja kopsud on mõlemad inimese suured kontakt-organid.
Juba sõna "astma", kitsarinnalisus, annab olulise viite vajakajäämise kohta, sest kus leiab aset ahenemine, seal mängib oma rolli ka hirm. Ahenemine ja hirm on lahutamatult seotud.
Hirm nöörib kõri kinni ja kui saame millestki vabaks, siis võime ka täiel rinnal hingata. Seega tuleb teil endalt küsida:
Mis ei lase mul hingata? Mida ma kardan? Ainus tõhus vahend hirmu (ahenemise) vastu on teadvuse avardamine. Tuleb avarduda ja lasta sisse see, mida varem välditi. Sellega tuleb tegelda ja see endasse integreerida.
Kus tahan ma võtta, ilma ise andmata?
Millised on minu (alateadlikud) agressioonid ja millised võimalused on mul neid mõõdukalt väljendada?
Mida ma ei soovi sisse lasta ja mille vastu ma end tegelikult kaitsen?
Mille ees mul on hirm ja mida ma tegelikult kardan?
Millega ma ei soovi kontakti võtta, milliseid kokkupuuteid ma väldin ja miks?
Lähemal uurimisel selgub, et astmaga on seotud selgelt üksteisest eristuvad, kuid siiski omavahel seotud probleemiringid.
Probleem andmise, võtmise ja sooviga eralduda. See seisneb vastupandamatus igatsuses kontaktide ja tõelise poolehoiu järele, mida tavaliselt kutsub esile ema liigne hoolitsus. Tema armastus on ahistav, arengut mitte soosiv. Selle probleemi põhjuseks võib olla al- lasurumine liiga tugeva autoriteedi poolt või ema hoolimatus. See, et siin mängib rolli suhe emaga, saab selgeks, kui sanatooriumis viibivad ja seega emast eraldatud lapsed paranevad tavaliselt kiiresti niipea, kui nad uue ümbrusega ära on harjunud.
Allasurutud domineerimissoov, mis on vastuolus enda väiksusega. Haige tunneb jõuetust ja passiivset minnalaskmismeeleolu. Seepärast esinevad astma-hood teatud tüüpilistes olukordades, kus püütakse toimuvat tõrjuda. Sündmuse nördinud eitamine lööb haigel hinge kinni.
Allasurutud agressioon, koos samaaegse suutmatuse või hirmuga agressiooni valla päästa, et siis jälle vabalt hingata. Selline agressioon tekib nördimusest, et midagi sellist tuleb läbi elada või taluda.
Kaitse alaväärseks peetud eluvaldkonna vastu. See võib olla seksuaalsus, tolm või muu sarnane.
Vananedes märgivad olulist rolli psüühilised tegurid, eriti raskused vananemisega leppida. Viha, hirm, lootusetus, stress, eitamine ja tõrjumine võivad astma esile kutsuda ja haigushood muutuvad seda ägedamaks, mida rohkem need tunded on alla surutud ja maha vaikitud.
Kui kogeme astmaatilisele väljahingamisele omast krampi, siis on see märk kaitsest. Kramp väljahingamise puhul on omalaadne vastuhingamine. Astmaatik tahab hoida seda, mis tal on ja seda endale hoides mürgitab end. Samaaegselt on ta kaitsepositsioonil. Ta ei taha midagi uut vastu võtta. Ta tõmbub eemale, kuid eemaletõmbumise viimane vorm on surm.
Astmaatik peab õppima enda ebatäiuslikkust ja väiksust aktsepteerima, end mitte üles puhuma. Kui haigus on kestnud pikka aega, toob see kaasa rinnakorvi avardumise ja jäigastumise. See loob küll jõulise mulje, kuid selle taga peitub vähese elastsuse tõttu õige ahtaks jäänud hingamisruum. Nii väljendab keha päris selgelt oma nõudmisi ja inimese väiksust. Tegeliku jõu asemel on eneseupitamine ja see võib tuua kaasa jõuetuse.
Inimene tahaks karjudes õhku saada, kuid karje jääb kopsu pidama. Nii saab vaid kaasinimestele midagi näkku öelda, nende ees välja sülitada - märk agressioonist, mida pole võimalik teisiti väljendada.
Kokkuvõtteks
Astma näitab:
Keegi või miski on mulle tulnud liiga lähedale ja ma tunnen end seetõttu ahistatuna, allasurutuna ega saa end täiesti avada. Mul on rahuldamata soov vabaduse järele, ma tahan end vabalt väljendada ja avada.
Mul on tunne, mida ma ei tohi või ei saa lubada, ilma.et ma seeläbi oma individuaalsust piiraks. Samal ajal on mul tugev soov endale lähemale tulla.
Minu enda ettekujutused, ootused või ümbritsev moraal piiravad mind ja seavad mulle piirid. Kuna ma elan endast mööda, siis elan ma mööda ka elust.
Mida teha?
Tunnistage endale, et teil pole mitte üksnes vabadus, vaid ka kohustus olla nii, nagu te olete. Oluline on, et haige õpiks end väljendama, oma tundeid tunnistama, end avama, andma ja vastu võtma. Sisse- ja väljahingamine on võrdselt olulised! Õigupoolest ei saa miski elus tõepoolest kahju teha või liiga lähedale tulla. Alles siis, kui ollakse valmis võtma elu sellisena, nagu see on, ollakse avali ja elatakse täiel rinnal.
Sama oluline on lahti lasta sellest, mis tegelikult enam enda juurde ei kuulu. Tuleb õppida end võtma sellisena, nagu te olete ja võtma omaks tõeline mina. See tähendab ka selle lubamist, mis on peidus psüühe sügavikes ja mis kõige parema meelega sinna peitu jäetaks ega näidataks kellelegi.
Haige peab võtma ette teekonna enda sisemusse, sest alles siis saab ta endas puhata, leiab endast kindlust ja tal pole enam vajadust kellelegi midagi näkku öelda. Ei saa üksnes anda või võtta, nagu ei saa ainult sisse või välja hingata. Võimalik on vaid tervik, muidu jääb midagi puudu.
Nii nagu annate armastust, ka iseennast, nii armastatakse ka teid. Astmaatikute puhul peab eriti hästi paika ütlus „Mida külvad, seda lõikad". Ka minu minas pole midagi ebapuhast ega alaväärset, sest kõik see on osa tervikust.
On varjud, mis püsivad seni, kuni teadlikuks saamine need hajutab. Seejuures tuleb oma hirmudele ausalt ja halastamatult vastu astuda, sest siis pole varsti vaja enam hirmutekitavat valdkonda vältida, vaid saab selle mõtteka osana enda ellu integreerida. Mõistmine, et ka ebameeldivad kogemused aitavad kaasa arengule, hajutab hirmu lõplikult. Küsige endalt: kus ma end tõrjun? Milline ma ei taha enam olla? Mida ma kardan endas avastada? Mille või kellega ei taha ma enam tegemist teha ja miks?
Sümptom on üleskutse tegelda kõikide enda olemise aspektidega ja neid tunnistada sellistena, nagu need on. Midagi pole vaja tõrjuda, midagi pole vaja alla suruda. Keegi pole teist suurem ega väiksem. Kõik on üks ja omavahel võrdsed. Tuleb lõpetada klammerdumine ja öelda lahti varjudest, sest vaid see, kes on ehtne ja tunnistab enda ainukordsust, võib oma elu vabalt kujundada.
Raamatust „Sinu keha räägib. Armasta ennast“ Lise Bourbeau: ASTMA
Füüsiline tõkestus
Astma võib väljenduda väga erineva tugevusega. Selle peamiseks sümptomiks on raskendatud hingamine (hingeldushood), kusjuures väljahingamine muutub raskeks, sissehingamine aga on kerge ja kiire. Sellist raskendatud hingamist saadab vilin rinnakorvis, mis on kuulda stetoskoobis, aga tihtipeale ka ilma selleta. Hoogude vaheaegadel hingamine normaliseerub ja vilin kaob.
Emotsionaalne tõkestus
Et astmaatikul on kerge sisse hingata, aga raske välja hingata, ütleb keha talle, et ta tahab liiga paljut. Ta võtab endale rohkem kohustusi kui vaja ja tal on raske neid teistele üle anda. Ta tahab näida palju tugevam, kui ta tegelikult on, sest arvab, et kutsub sellega esile armastust enese vastu. Ta ei ole võimeline reaalselt hindama oma võimalusi ja võimeid. Ta tahab, et kõik oleks nõnda, nagu tema soovib, aga kui see ei õnnestu, siis meelitab ta tähelepanu enese vastu välja astmaatilise vilinaga. Astma on tema jaoks ka hea õigustus mitte olla nii tugev, kui ta tahaks.
Mentaalne tõkestus
Astmahood on tõsiseks signaaliks sellest, et su soov enda peale võimalikult palju kohustusi võtta mürgitab ja lämmatab su organismi. On lõpuks aeg tunnistada oma nõrkusi ja puudusi, st tunnistada end inimeseks. Puudub vajadus teistele muljet avaldada oma saavutustega või oma haigusega. Vt ka artikleid ALLERGIA ja KOPSU-HAIGUSED.
Vaimne tõkestus ja järeldus
Selleks et mõista vaimset tõkestust, mis ei lase sul rahuldada oma tõelise Mina mingit tähtsat vajadust, esita endale selle raamatu lõpus toodud küsimused. Vastused neile küsimustele lubavad täpsemalt määrata, mis on su füüsilise e kehalise probleemi põhjus.
Raamataust „Kodutohter. Tervendamise parimad retseptid“ Gennadi Malahhov:
Paljud inimesed põevad nooruses kopsuhaigusi. Seda seetõttu, et noores eas on tugev „Lima" eluprintsiip. Magusamaitseliste toiduainete (leiva, liha, maiustuste, rasvade) tarbimine soodustab lima kogunemist kopsude piirkonda, kus ta roiskub, tekitades kopsupõletiku ja muid kopsuhaigusi.
Raamatust „Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele“ Debbie Shapiro:
Tavaline hingamisprotsess - õhu sisse ja välja hingamine - toimub närvisüsteemi abil automaatselt, olenemata sellest, kas oleme ärkvel, uinunud või teadvusetud.
Hingamine tähendab endasse võtmist ja endast andmist - me hingame sisse teadmisega, et võime välja hingata, välja hingates teame, et võime uuesti sisse hingata. Ometi, kui hirm blokeerib selle automaatse protsessi, kui tunneme, et hingamine pole sõber, vaid vaenlane, siis võivad tekkida probleemid. Lapsed, keda vanemad, eriti emad, on eemale tõuganud või maha jätnud, võivad usalduse kaotada; samuti täiskasvanud, keda on vääriti koheldud, kes on viibinud eluohtlikes situatsioonides või oma lähedased kaotanud.
Kopsud sümboliseerivad sõltumatust - sündides teeme oma esimese hingetõmbe, kui täidame kopsud õhuga ja sedastame, et oleme emast eraldunud. Kui see on traumaatiline kogemus, siis võib see mõjutada suhtumist üleminekuhetkedesse meie edasises elus - kuivõrd sügavalt me suudame hingata ja muutuse ajal lõdvestuda. Just siin leiavad väljenduse probleemid, mis on seotud elu endasse võtmise või äratõukamisega; ise oma elu elamisega, andmata kellelegi teisele võimu enda üle. Hingamine reageerib tunnetele, hingetõmbed muutuvad lühikeseks ja pinnapealseks, kui oleme paanikas, ning pikaks ja sügavaks, kui oleme lõõgastunud; kurbuse ja leina puhul ahmime me õhku.
Astma
Astma puhul on raskusi väljahingamisega, kopsude kokkutõmbumine tekitab tunde, et võitleme õhu nimel. Astmahoo võib esile kutsuda allergiline reaktsioon kas välisele stiimulile, näiteks õietolmule, või emotsionaalsele stiimulile, näiteks nutule või naerule.
Suur osa selle haiguse füüsilistest põhjustest on seotud üha kasvava keskkonnasaasta-tusega, peamiselt autode heitgaaside hulga suurenemisega. (Loe ka 15. peatükist allergiate kohta.)
Kuid kõik astmajuhud ei ole siiski saastatusest tingitud. Kui vaadelda psüühika ja emotsioonide seost astmaga, siis leiame kaks peamist vastavust. Üks on meie suhe emaga, kuna hingaminejüm-boliseerib meie eraldumist temast.
Mil keskkonna saastatuse tase on tõusnud, on üha rohkem lapsi üles kasvanud ühe vanemaga perekonnas - need "võt-melapsed" on pidanud nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt saama iseseisvaks väga varakult. Võib-olla on nad liiga varakult pidanud hakkama iseseisvalt hingama. Samuti võivad nad tunda end emotsionaalselt ebakindlalt. Paljudel lastel ja noortel on kasvav hirm tuleviku ees - selle ees, mis neid suureks saades ees ootab -, sest eluaseme- ja finantsprobleemid kasvavad, võimalused haridust omandada ja tööd leida aga kahanevad. Need ühiskonnaga seotud teemad mõjutavad tugevasti meie tundeid iseseisvuse suhtes ning võivad seetõttu mõjutada ka hingamist.
Emotsionaalselt keerulises ema-lapse suhtes võib ema kalduda last liialt lämmatama või tema üle domineerima (isegi lapse eest hingates), laskmata lapsel endal elu avastada. Sel juhul ähmastuvad ema ja lapse vahelised piirid ning see viib lapse allasurutud sõltuvusse emast. Astmahoo võivad valla päästa sündmused, mis juhivad tähelepanu iseseisva hingamise üksildasele olemusele -mis lapse emast lahutab -, näiteks veel ühe lapse sünd, kooli lõpetamine, kodunt lahkumine või abiellumine. Astmahoog on nagu allasurutud karje igatsusest emaüska tagasi pääseda.
Täiskasvanul võib astma tekkida, kui ta tunneb, et ülemus lämmatab teda või kui tal on liiga palju tööd ja vastutust või liiga pretensioonikad sugulased; see kõik võib tekitada tunde, et ta ei saa vabalt hingata, ei saa väljendada oma lämbumis- ja abitusetunnet. Stress aitab astmale veelgi kaasa, eriti valgekraede ja keskast-mejuhtide hulgas, kes suurema tõenäosusega tunnevad survet olla edukas, samuti survet, mis kaasneb arvete maksmise ja teiste aitamisega. On tunne, et kõik tuleb endal üksi ära teha, ise oma hingamisruum endale kätte võidelda.
See mahasurutud karje igatsusest vabalt hingata on seotud astma teise aspektiga, sooviga ennast väljendada ja samas võimetusega seda teha, mille tulemuseks on mahasurutud tunded ja isegi kurbus.
Väljahingamine võimaldab meil rääkida; suutmatus välja hingata näitab, et see eneseväljendusvõimalus on tagasi hoitud või on raskendatud. On vajadus midagi rinnust välja päästa, vabaks lasta kõik. Emotsioonid, mis siia on kogunenud, kuid on hirm neid emotsioone jäljendada - võib-olla tagajärgede või enesekindlusetuse tõttu -hoiab meid tagasi. Sisemiselt me nutame, see on vaikne igatsuskarje. Proovi hinge kinni hoida - hinga sisse, kuid mitte välja - ja jälgi, millised emotsioonid sinus esile kerkivad. Harilikult tunneme suurt soovi õhk välja pursata ja karjuda ning seesama igatsus on tavaline ka astma puhul.
Astmahoo võivad vallandada emotsionaalsed seisundid, näiteks viha või ülesköetud tunded vanemate ja armsama vastu, vääritimõistmine, lein ja kaotus. Kui laps ei saa ise enda eest rääkida, jääb see igatsus tema sisse, eriti juhul, kui eneseväljendamist takistab segadusesolek või hirm vanemate käitumise ees. Astma on allergia - immuunsüsteemi liigäge reageering antigeenile. Liigäge reaktsioon võibki olla võtmesõnaks. Kas miski või keegi paneb sind liiga ägedalt reageerima? Kas tunned, et oled oma piirid kaotanud? Kuidas saaksid need taastada?
Suutmatus välja hingata viitab usu puudumisele, et pärast väljahingamist taas sisse hingame. Sissehingamist me kontrollime, aga väljahingamine nõuab täielikku alistumist. See tähendab, et me oleme kindlad maailma toetuses ja selles, et meile antakse armasust, mida vajame. Astma on seega seotud usalduse ja lahtilaskmisega.
See kehapiirkond on seotud ka sellega, kuidas me võtame hingamise kaudu vastu iseseisvat ja sõltumatut elu. Siin võivad avalduda kõik kahtlused, ebakindlus ja kartus, mida võime tunda eraldi- või üksiolemise suhtes. Ärrituse tagant võid leida sügavamaid tundeid, võib-olla kurbust, süütunnet ja häbi. Kas sul on mingeid konflikte oma iseseisvuse ja piiride kehtestamise pärast? Kas tegid hiljuti lõpu suhtele, mis viis sind emotsionaalsesse sõltuvusse? Kas tunned, et see, mida endasse võtad, koormab sind?
Viited:
http://www.astma.ee/diagnoosimine
http://www.astma.ee/astma
NB:
Soovitatud tooted ja meetodid ei ole mõeldud diagnoosimiseks, raviks, ravimiks või haiguste ennetamiseks, ega ka mitte asendamaks meditsiinilist abi. Need vaid abistavad keha taastumisel.
