Eluviisilt on imilestalised väga mitmekesised: on pinnaselesti, taimelesti, loomaparasiite ja vesilesti.
Mõningad nendest:
Sametlestad:
Kõige sagedasemaks rühmaks on erepunased lestad sugukonnast Trombidiidae, keda kohtab tihti niiskes pinnases ja kelle vastsed võib näha parasiteerimas putukatel. Sugukond Trombiculidae esindajate vastsed tekitavad soojades maades inimestel naha ärritust - tromidioosi. Nad kannavad edasi inimestele ohtlikke haigusi, mida tegelikult põhjustavad mikroorganismid, kes on sattunud vastse organismi närilistel ja väikestel putuktoidulistel loomadel parasiteerides. Vastne toitub vaid korra, kuid mikroorganismid säiluvad lesta organismis ja antakse edasi munadele.
Vesilestad:
Vesilestad munevad vee-alustele objektidele. Nende vastsed on põhiliselt veeputukate parasiidid.
Merilestad:
Merilestad toituvad põhiliselt vetikatest, kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende munadest. Parasitismi esineb vähe. Tuntakse umbes 200 liiki.
Pahklestad:
Pahklestadel esineb vaid kaks esimest jalapaari. Nad on väga peremehespetsiifilised ja iga liik kutsub esile iseloomulikke pahku. Lepa-pahklest (Eriophyes alni) näiteks tekitab lepa lehtedel tillukesi punakaid kotikesi. E. triradiatus kutsub pajudel taimedel esile nn. nõialuudade tekke. On ka pahklesti, kes põhjustavad kultuurtaimede kahjustusi. Sõstra-pahklest näiteks (E. ribis) põhjustab sõstrapõõsastel pungade puhetumist ja pirnipuu-pahklest (E. piri) tekitab pirnipuudel, õunapuudel ja teistel viljapuude lehtedel kotjaid kõrgendeid. Pahklestad kannavad edasi ka viirusi.
Võrgendlestad:
Võrgendlestade kahjustatud puudel muutuvad lehed kollaseks või laiguliseks ja masskahjustuse korral võivad puud isegi surra. Ohtlikumateks kahjuriteks on laialt levinud punane kedriklest (Tetranychus telarius), kelle kolooniad asuvad lehtede alaküljel ning kes on väga viljakad, ja viljapuu-kedriklest (Panonychus ulmi), kes kahjustab peale kultuurtaimede ka muid lehtpuid.
Nääpsulestad:
Elavad imetajate rasunäärmetes ja karvanääpsudes. Nääpsulestad on väikesed, usja keha ja lühikeste jalgadega lestalised. Suised on vastavalt toitumisviisile imemistüüpi. Nende kõik arengujärgud on omavahel väga sarnased. Inimeste rasunäärmetes parasiteerib vagellest (Demodex folliculorum), kes põhjustab demodikoosi.
Hobuste imilestad:
Imilestad (Psoroptes equi) elutsevad peamiselt lakas, pea peal (ka kõrvades) ja sabajuure läheduses. Need võivad põhjustada tugevat pearaputamist ja saba hõõrumist. Kõõmased, sügelevad ja liimendavad piirkonnad saba, laka ja pea piirkonnas on tüüpilised psorioptoosi sümptomid. Seda esineb harvemini kui korioptoosi, tüüpiliselt nakatuvad noored, tallis elavad hobused. Lestasid on karvaproovides mikroskoobi või luubi abil lihtne tuvastada. Haigestumine on sagedasem talveperioodil, kui hobused viibivad rohkem tallis.
Tähtis on korraga ravida kõiki talli hobuseid ning samaaegselt desinfitseerida ka boksid ja eemaldada kogu allapanu. Lestad võivad soodsates tallitingimustes allapanu sees elus püsida kuni mitu kuud. Enamasti saavad nakkuse kõik talli hobused, osadel ei ilmne lihtsalt kliinilisi sümptomeid. Sellised nn haigusekandjad kui ka nakatunud allapanu on enamasti põhjuseks, miks nakkus iga aasta samades tallides kordub. Enne lestade vastast pesu ja muid ravikuure on soovitav hobune pügada, et ravim nahani jõuaks.
DoTerra eeterlikest õlidest võiks proovida lestadevastast tõrjet järgnevate õlidega::
Spray pudelisse teha nendest lahuse, segatuna kas baasõliga või veega. Pihustades sellega paar korda päevas kuni kõik on korras.
http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/p_lestad/p_lest_i.htm
http://www.tohver-veterinary.com/2_Triin_web.pdf
Antud nõuanded ei ole kooskõlastatud FDA-ga(Toidu ja Ravimiamet).
NB:
Soovitatud tooted ja meetodid ei ole mõeldud diagnoosimiseks, raviks, ravimiks või haiguste ennetamiseks, ega ka mitte asendamaks meditsiinilist abi. Need vaid abistavad keha taastumisel.
Mõningad nendest:
Sametlestad:
Kõige sagedasemaks rühmaks on erepunased lestad sugukonnast Trombidiidae, keda kohtab tihti niiskes pinnases ja kelle vastsed võib näha parasiteerimas putukatel. Sugukond Trombiculidae esindajate vastsed tekitavad soojades maades inimestel naha ärritust - tromidioosi. Nad kannavad edasi inimestele ohtlikke haigusi, mida tegelikult põhjustavad mikroorganismid, kes on sattunud vastse organismi närilistel ja väikestel putuktoidulistel loomadel parasiteerides. Vastne toitub vaid korra, kuid mikroorganismid säiluvad lesta organismis ja antakse edasi munadele.
Vesilestad:
Vesilestad munevad vee-alustele objektidele. Nende vastsed on põhiliselt veeputukate parasiidid.
Merilestad:
Merilestad toituvad põhiliselt vetikatest, kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende munadest. Parasitismi esineb vähe. Tuntakse umbes 200 liiki.
Pahklestad:
Pahklestadel esineb vaid kaks esimest jalapaari. Nad on väga peremehespetsiifilised ja iga liik kutsub esile iseloomulikke pahku. Lepa-pahklest (Eriophyes alni) näiteks tekitab lepa lehtedel tillukesi punakaid kotikesi. E. triradiatus kutsub pajudel taimedel esile nn. nõialuudade tekke. On ka pahklesti, kes põhjustavad kultuurtaimede kahjustusi. Sõstra-pahklest näiteks (E. ribis) põhjustab sõstrapõõsastel pungade puhetumist ja pirnipuu-pahklest (E. piri) tekitab pirnipuudel, õunapuudel ja teistel viljapuude lehtedel kotjaid kõrgendeid. Pahklestad kannavad edasi ka viirusi.
Võrgendlestad:
Võrgendlestade kahjustatud puudel muutuvad lehed kollaseks või laiguliseks ja masskahjustuse korral võivad puud isegi surra. Ohtlikumateks kahjuriteks on laialt levinud punane kedriklest (Tetranychus telarius), kelle kolooniad asuvad lehtede alaküljel ning kes on väga viljakad, ja viljapuu-kedriklest (Panonychus ulmi), kes kahjustab peale kultuurtaimede ka muid lehtpuid.
Nääpsulestad:
Elavad imetajate rasunäärmetes ja karvanääpsudes. Nääpsulestad on väikesed, usja keha ja lühikeste jalgadega lestalised. Suised on vastavalt toitumisviisile imemistüüpi. Nende kõik arengujärgud on omavahel väga sarnased. Inimeste rasunäärmetes parasiteerib vagellest (Demodex folliculorum), kes põhjustab demodikoosi.
Hobuste imilestad:
Imilestad (Psoroptes equi) elutsevad peamiselt lakas, pea peal (ka kõrvades) ja sabajuure läheduses. Need võivad põhjustada tugevat pearaputamist ja saba hõõrumist. Kõõmased, sügelevad ja liimendavad piirkonnad saba, laka ja pea piirkonnas on tüüpilised psorioptoosi sümptomid. Seda esineb harvemini kui korioptoosi, tüüpiliselt nakatuvad noored, tallis elavad hobused. Lestasid on karvaproovides mikroskoobi või luubi abil lihtne tuvastada. Haigestumine on sagedasem talveperioodil, kui hobused viibivad rohkem tallis.
Tähtis on korraga ravida kõiki talli hobuseid ning samaaegselt desinfitseerida ka boksid ja eemaldada kogu allapanu. Lestad võivad soodsates tallitingimustes allapanu sees elus püsida kuni mitu kuud. Enamasti saavad nakkuse kõik talli hobused, osadel ei ilmne lihtsalt kliinilisi sümptomeid. Sellised nn haigusekandjad kui ka nakatunud allapanu on enamasti põhjuseks, miks nakkus iga aasta samades tallides kordub. Enne lestade vastast pesu ja muid ravikuure on soovitav hobune pügada, et ravim nahani jõuaks.
DoTerra eeterlikest õlidest võiks proovida lestadevastast tõrjet järgnevate õlidega::
- Lavendel (Lavender)
- Sidrunhein (Lemongrass)
- Salvei (Sage)
- Tüümian (Thyme)
Spray pudelisse teha nendest lahuse, segatuna kas baasõliga või veega. Pihustades sellega paar korda päevas kuni kõik on korras.
http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/p_lestad/p_lest_i.htm
http://www.tohver-veterinary.com/2_Triin_web.pdf
Antud nõuanded ei ole kooskõlastatud FDA-ga(Toidu ja Ravimiamet).
NB:
Soovitatud tooted ja meetodid ei ole mõeldud diagnoosimiseks, raviks, ravimiks või haiguste ennetamiseks, ega ka mitte asendamaks meditsiinilist abi. Need vaid abistavad keha taastumisel.
